kolmapäev, 28. aprill 2010

Reaktsiooniaja algus Venemaal?

Venemaa salapolitsei võtab käsile inimese
Venemaa parlamendis on USA infoagentuuri AP kinnitusel kaalumisel seaduseelnõu, millega valitsus Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) võimutäiust kasvatab ja talle ühtlasi sovetiaegse eelkäija KGB ülesandeid lisab. Venemaa valitsus esitas eelnõu 24. IV 2010 ja salateenistus teavitas sest samal päeval ka avalikkust. Sedusandlikku kavandit on juba arvustanud nii opositsioon kui Moskva päevaleht Kommersant'' (vt 26. IV 2010 lehte või Paul Goble'i ingliskeelset ülevaadet WindowonEurasia-blogis)

Parlamendi heakskiidu korral, mis putinismi oludes on väljaspool kahtlust, võimalavad õigusaktist tulenevad seadusparandused julgeolekuohvitseridel taas AP sõnul...
... üksikisikuid mitteametlikule vestlusele kutsuda ja neile kirjalikke hoiatusi teha n-ö "lubamatu" valitsusvastase tegevuse nagu meeleavalduste eest. Ilmselt taotleb eelnõu karmimat kontrolli ka ajakirjanike üle. (...) Nagu tervet rida varasemaidki piiranguid peetakse kavas olevaid meetmeid äärmuslusega võitluse osaks.
Eelnõu seletuskirja kohaselt olla mõned ajakirjanduslõidad juba liiale läinud levitades...
... individualismikultust, vägivalda ja usaldamatust valitsuse võimekuse vastu oma kodanikke kaitsta, tõugates noorsugu niimoodi sisuliselt ekstremismile.
Seekord seaduste muudatustes teraselt silmas peetud ametlike hoiatuste väljastamise õigus kulub Andropovi-aegse KGB praktikasse. Tegemist võib olla katsega praegusele salapolitseile samasuguseid nn profülaktilisi volitusi anda. Need aga vähendaksid kohtute ja avaliku õigusmõistmise osatähtsust VF-is veelgi. See teeks FSB jt jõuametkondade elu samas ka märksa mugavamaks, eriti juhtudel, kui režiimi vastasrindlastele süüdistuse esitamiseks piisavat materjali napib, ning aitab tasalülitada kodanikuühiskonda niihästi poliitiliste vaenuaktide kui ka terrorismi ennetamise lipu all.

Seesugune õiguslik areng Venemaal ei osuta siiski ühemõttelise suunaga edasi- või tagasiminekut. Ühelt poolt tähistas samasugune võttestik N Liidu täielikku loobumist kolossaalsest orjalaagritesüsteemist (GuLag), samuti salateenistuste lõplikku destaliniseerimist, st massirepressioonide asendamist individuaalsetega ja justiitsorganite terroristliku omavoli seaduspärastamist. Kuid teisalt aitas seesama võttestik kujundada 1970-kümnendi brežnevlikku stagnatsiooni ning 1980-kümnendi kvaasistalinistlikku reaktsooni ajastut. Tasub meenutada, et viimase käigus suruti muuseas ka anastatud Balti riikides maha avalik inimõigusliikumine ja (justiits-) mõrvati Eesti tuntumaid vangis olevaid erimeelseid nagu Jüri Kukk († 27. III 1981) ja Johannes Hint († 5. IX 1985)

Kommentaare ei ole: