laupäev, 26. märts 2011

Venekeelne BBC lahkus eetrist

BBC vene kava algas 24. III 1946
London lõpetas Briti Ringlevi-Korporatsiooni kaua (1946-2011) kestnud välissaated venelastele. Need olid eetris täpselt 65 aastat ja 2 päeva. Venelaste seas oli BBC mõneti menukam Ameerika Häälest (1947-2008) jpt välisraadiotest, mis ju samuti eetrist on kadunud.

Pärast eetri-hüvastijättu — laupäeval, 26. III 2011 kl 19-20:30Eaj toimunud viimast saadet Pjatyj etaž (Bush House'i V korrus) — jäävad BBC-d vene keeles edastama 1998. aastast toimiv veebikülg + allalaetavad taskusaated ehk podcasting.

Venelastele suunatud ringhääling peab ääri-veeri, aga siiski ka Läänes vastu. Ööbaringset eetrivalvet jätkavad ameeriklaste Vabadusraadio (Radio Liberty) Prahast ja Saksa Laine (Deutsche Welle) Berliinist, kes edastavad saateid satelliitide pealt ja isegi kesk- (KL) ja lühilaineil (LL). Venekeelne välisringhääling Lääne-Euroopast:
  • RFE—RL-i saated vene keeles jätkuvad 7x24h nädalas KL-l (Moskva 1044kHz) ja 7x18h nädalas LL-l (nt 9405, 11805, 12015, 15130kHz)
  • DW saated vene keeles jätkuvad 7x11h nädalas LL-l (nt 6030, 9715, 15640kHz)

teisipäev, 22. märts 2011

Uus mainelöök allapoole vööd

Mängukaart Dachau KZ-laagrist
autor Boris Kobe (1905-81)
Tänavu on jõudnud meieni ju kaks tähtsat Kapo-uudist, üks enam ja teine vähem rahvusvaheline:

Isekirjale on esmatähtis muidugi viimane, Eestiga seotud sõnum. Massimeedia tavajälgija võiks loomuliku imestusega küsida: «Mis nimelt? Ei ole uudisest kuulnudki»… Sest sellele pööras tähelepanu kõrvaline lõit — blogi EestiMeel:
KAPO LÕPETAS KIRBUTSIRKUSE: Viieteist aasta eest alanud KGB paljastamine sai tänavu kevadeks rasvase punkti. Ühe ainsa, mitte kolm. Ja mitte selle pärast, et pikk ja hoogne töö sai otsa, et salalikud gebistid on kõik seinapragudest välja aetud. Kapo lõpetas paljastustegevuse seisus, kus on avalikustatud alla kümnendiku Eestis tegutsenud KGB koosseisust…
Kui mullune Kapost lekkinud sensatsioon — "uudis" mõjuagent Savisaarest — on laialdaselt teada, siis tänavusest ei ole kriipsugi ei lehtede esi- ega sisekülgedel, ei ühtki piuksu uudistesaateis. Kas see pole ühiskonna usalduse kuritarvitamine ajakirjanduse ja n-ö avaõigusliku sektori (riigi) poolt?

neljapäev, 17. märts 2011

Vikilekked & avadiplomaatia

Sestap kõik, mida ütlete pimedas, saab kuuldavaks päevavalges, ja mida sosistate luku taga, seda kuulutatakse üle ilma.
(Luuka 12:3)


Ahoi! Võtkem Vikilekkeid globaalse ja universaalse eksperimendina, mis harjutab inimest tulevikuga, teravdab ta tõemeelt ja õpetab paljust loobuma. Vaagigem ja kaardistagem seda, mis on nüüdsest — diplomaatilise lekke (CableGate) 100 päevaga — pisukegi selgem…

I. VIKIŠOKK TERVISTAB… VIST EI TÕVESTA. Vikileke osutus muidugi vapustususeks, aga selle võnked on vaimsed, mitte kineetilised. Kaasnevate ohvrite poolest jääb vikimurrang nähtavalt alla samal ajal Jaapani peasaare Honsu idarannikut laastanud 9-magnituudi (12-palli) tugevusest maavärinast + hiidlainest. Umbes nagu Külm sõda, mis tuumakonflikti(d) eos ära hoidis, samamoodi on teabelekke-ähvardus(t)el ennetav mõju. Ja eks WikiLeaks (WL) ole seniseid vastuolusid juba lahendada aidanud või seks lootust andnud. Viimaste — ja mitte ainult Külma sõja järgsete — kümnendite superpoliitika mahitas oma vastutustundetumais suundades potentsiaalselt ohtlikke koldeid. Selle ülivõimu välispoliitilisi dokumente avalikustamata võinuksid pinged nendes kolletes edasi kuhjuda ning need rahvusvaheliselt veel ohtlikumaks saada.