reede, 22. detsember 2017

Mu meelen kuldne…

Õhtuleht sordib EV🔞 tĂ€htsĂŒndmusi alates "Eesti taassĂŒnnipĂ€evast" 20. Ⅷ 1991 arvatavasti iseseisvuspĂ€evani 24 (23). Ⅱ 1918 vĂ€lja… Ja on abitu. Kuidas reastada sĂŒndmusi, sh LÀÀne eestikeelne vĂ€lisringhÀÀling (mis pigemini on protsess kui sĂŒndmus) mĂ”jukuse jĂ€rgi? Autor vist ei adu ise kĂ”ike lĂ”puni, tĂ€henduselt udune on ka sĂ”navara. Ent vĂ”tkem ette faktid…

VĂ€ltimaks Ă”nnetust, et tulevikus mĂ”ni sinisilm praegust vÀÀrteavet paha aimamata osundab, palusin ÕL-il Ă”iendada rubriigis EV100 ☞ sĂŒndmuse nr 66/100 kohta «Eestikeelne vĂ€lisraadio» ilmunud eksitavat teavet.


• Eestikeelsete saadete ajaloo harja vaieldamatu tĂ€hise Ameerika HÀÀle (VoA) saated kestsid 27. veebruarini 2004  VoA   eesti   kava     viimane 3'… ☞ đŸ“»  Mitte ei lĂ”ppenud aastal 2003, nagu ÕL-i autor ekslikult osutas. Saateid hakkas vĂ€lismaalt eesti keeles tulema aga juba aastal 1930 Leningradist ning viimati kĂ”las neid Hiina RV spondeeritud Soome KL-raadiojaama kaudu Porist veel aastal 2011…

  Kes,  miks,  kuidas  tekitab teabemĂŒra mh VoA  kohta ?     Ei-TEA   entsĂŒklopeedia… ☞ đŸ“– 


• VĂ€lissaateid tuli meile ka XX sajandil niisiis palju rohkem ja mujaltki, k.a Moskvast. Nende "kuulamise eest karistamise" vĂ€ide on Ă€hmane, vangi pandi selle eest ainult saksa ajal, kuna saksalik tĂ€psus eeldas ka avalikke keelualuste raadiojaamade nimestikke, mida vene ajal praktiliselt polnud. Mis ei tĂ€henda, nagu oleks idatotalitarism parem kui lÀÀnest siia toodud totaalse riigi variant...


• Eesti saatekava VoA-s 3. juunil 1951 sisse juhatanud saates esinedes paraku ei saanud peakonsul Johannes Kaiv ei EV ega USA nimel anda lubadust “kaitsta lÀÀnemaailma riikides kodueestlaste huve”… See olnuks lihtsalt jabur. Esiteks ei olnud siis kĂ€ibel 'kodueestlase' vĂ€ljendit. Teiseks, Eesti Vabariigi vĂ€lisesindaja Ameerika Ühendriikides ei saaks pakkuda kaitset vĂ€ljaspool Ühendriike ehk ĂŒheski sellises riigis, kuhu teda ei ole volitatud ja kus teda ametliku esindajana ei ole tunnustatud, isegi kui kĂ”ne all oleks mĂ”ni sĂ”bralik lÀÀneriik peale USA.

Kaiv ĂŒtles samas saates tĂ”esti, et ta esindab neidsamu Eesti kodanikke, kellele VoA kuulaja maailmatunnetuse tugevdamise nimel nĂŒĂŒdsest paotas raudset kardinat. Ühtlasi ĂŒtles EV peakonsuli kohusetĂ€itja Kaiv VoA kaudu New Yorgist edastatud kĂ”ne lĂ”puks:
«SĂ”bralik vĂ€lismaailm on vĂ€ga hĂ€sti teadlik eesti rahva uskumatuist kannatustest viimase 11 aasta jooksul. VĂ”ib-olla on meie ainsaks lohutuseks seejuures, et kannatused ei ole meie rahvale vÔÔrad. Eesti vabadusvĂ”itlus on kestnud juba sajandeid ja meile annab seejuures kindlust ning jĂ”udu pĂ€ritud teadmine, et vabadusliikumise eesmĂ€rk, — mida paljud meist aitasid saavutada ja mille vilja me maitsesime lĂŒhikest aega 2 suure sĂ”ja vahel — et see eesmĂ€rk saavutatakse jĂ€lle. Meie, kes me teile siit kaugelt kĂ”neleme, igatseme seda pĂ€eva nĂ€ha saada.»
Ei peatset Vabadust ega Valget laeva, mida mÔni kuulaja kummatigi "selgesti mÀletab", keegi VoA-st siia samuti lÀkitada ei lubanud.

Ameerika HÀÀle eesti toimetuse liikmed + veteranid AD 1993
• Saatejuhi rollis on lÀÀne raadio eesti saateis kuuldud, jah, nii Markus Larssonit kui Tiina Parki, mĂ”lemaid — nagu ÕL mĂ€rkis — VoA-s…
Mitte aga Vladimir-Georg Karassev Orgusaart Vaba Euroopa Raadios — Vabadusraadios (RFE—RL) Viimane oli MĂŒncheni /Praha/ raadios tĂ”epoolest hinnatud, kuid vabakutselise autorina, kes tegi kaastööd Pariisist. Kuigi saateid juhtimata sai ta 1982. aastast peale filmilavastaja-tuntuse ka RFE–RL-i laineil kuulsaks, nimelt oma raadiopĂ€raste vestetega. Karassev Orgusaare alalise autori-rubriigi “MĂ”tisklusi ja tĂ€helepanekuid…” raadiovestete tekste on ilmunud isegi ☞ eraldi raamatuina.


• Rootsi Raadio eesti saateile pĂŒhendatud lĂ”igus on ĂŒlima ebaĂ”iglusega jÀÀnud mainimata Mare Aadli—Rebas (1941-2013), kes ☞ Vikipeedia andmeil Rootsi Raadio eestikeelseid saateid ainuisikuliselt alustas (!) ning kes mainitud raadio eesti toimetuses ka edaspidi 1988-2006 ĂŒhel vĂ”i teisel viisil juhtival kohal töötas.


• Ja lĂ”puks ei olnud "Tallinna segajad" ĂŒkski ega kĂ”ik kokku siiski nii vĂ”imsad, kui Indrek Riigori kirjutises paista vĂ”ib. Eesti keeli LÀÀnest kostvale saatele, mis sihiliku summutuse objektiks oli, jĂ€id nood Ă”nneks vĂ”imsuse poolest alati alla. Ehkki mĂŒra oli kole ja saast eetris tuntav — sunnikud ju olid otse kuulaja kodukotuse kĂŒlje all!